Kihisevast

Clairette – Lõuna-Prantsusmaa pärl

Clairette ei ole lihtsalt viinamarjasort – ta on ajalooline lugu, mis ulatub tagasi antiikaega, ning tänapäeval on ta saanud oma näo läbi Clairette de Die AOC vahuveinide.
See on vein, mis ühendab antiikse päritolu, Muscati aromaatsuse ja modernse kasutuse, muutes Clairette’i täiesti omaette segmendiks vahuveinide maailmas.

Clairette Blanche on üks vanimaid Prantsusmaa viinamarjasorte, mida on kasvatatud juba keskajal ja isegi varem. Seda peetakse Lõuna-Prantsusmaa päritoluga marjaks, mis on eriti levinud Rhône’i orus, Provence’is ja Languedoc’is.

Clairette annab veinile:

• kergema keha,
• puuviljased ja ürdised nüansid,
• värske, mõnikord kergelt mõrkja maitse.

Clairette viinamarjast valmistatakse nii kuivi valgeid veine, magusaid veine (nt Clairette du Languedoc), aga kõige kuulsamalt vahuveine – eriti Clairette de Die AOC, kus ta mängib olulist rolli koos Muscat Blanc à Petits Grains’iga.

Clairette de Die – ajalooline vahuvein

Clairette de Die’d toodetakse Drôme’i orus (Diois piirkond, Rhône’i oru külje all). Tootmise traditsioonid ulatuvad enam kui 2000 aasta taha – juba enne roomlaste vallutusi.

Kirjalike allikate järgi Voconce’i hõim (keldi päritolu rahvas) säilitas viinamarjamahla nii, et see jäi kevadeni külma jõevee alla. Kui kevadel käärimine jätkus, tekkis looduslikult kerge mulliga vein – tänapäeva Clairette de Die eelkäija.

Tänapäeva Clairette de Die

• AOC staatus: Clairette de Die sai ametliku päritolunimetuse 1942. aastal (üks esimesi vahuveine, mis sellise kaitse sai).
• Viinamarjad: vähemalt 75% Muscat Blanc à Petits Grains + Clairette Blanche.

Valmistusviis: kasutatakse nn ancestraalset meetodit (méthode dioise ancestrale), kus vein käärib osaliselt enne pudeldamist, peatatakse käärimine külma abil ja jätkub hiljem pudelis. See annab veinile:

• madalama alkoholisisalduse (tihti 7–8%),
• aromaatsed muskaadi noodid,
• naturaalset puuviljasust ja värskust.

Erinevalt šampanjast või crémant’ist on Clairette de Die sageli kergem, aromaatsem ja madalama alkoholisisaldusega, mistõttu ta sobib hästi laiemale tarbijaskonnale ja ka moodsateks kokteilideks.

Clairette on üks väheseid vahuveine, mille traditsioon on katkematult püsinud antiikajast tänapäevani.

Jay’UP tootesari on andnud Clairette’ile modernse ja trendika ilme – mõeldud jää peal serveerimiseks ja kokteilidesse, et tuua vana traditsioon uude ajastusse.

 

Crémant – Prantsuse elegants igas mullis

Crémant on Prantsusmaa vahuveinide maailmas tõeline varjatud aare. See on šampanja vääriline, kuid sageli taskukohasem alternatiiv, mis toob esile kohalike viinamarjasortide iseloomu ja piirkondade mitmekesisust. Crémant valmistatakse traditsioonilisel meetodil (méthode traditionnelle) – täpselt nagu šampanja, kus mullid sünnivad loomuliku teise kääritamise teel pudelis. Tulemuseks on elegantne ja peene mulliga jook, mis pakub tõelist maitseelamust.

Sõna „Crémant”: algselt kasutati seda sõna Champagne’is vähem kihisevate veinide kohta („creamy” tekstuurist). Hiljem võttis Prantsusmaa seadusandlus selle termini kasutusele, et eristada Champagne’ist pärit jooke teistest traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinidest.

1975. aasta: ametlikult loodi esimesed Crémant AOC’d – Crémant d’Alsace ja Crémant de Bourgogne.

Hiljem lisandusid ka Crémant de Loire, Crémant de Bordeaux, Crémant de Die, Crémant de Limoux, Crémant de Savoie jt. Täna on neid kokku 8 Prantsusmaal + 1 Luksemburgis.

Igas piirkonnas kasutatakse kohalikke viinamarjasorte – näiteks Pinot Blanc, Chenin Blanc, Chardonnay, Pinot Noir, Gamay ja teised – mis annavad Crémant’ile unikaalse maitsenüansi.

Crémant on mitmekülgne: alates kergetest ja värsketest versioonidest kuni täidlasemate ja küpsemate variantideni. Maitsenoote võib leiduda puuviljastest (õun, pirn, virsik) kuni pähklise, pärmise ja mineraalse iseloomuni. Enamik Crémant’e on brut ehk kuiv, kuid saadaval on ka poolkuivi ja magusamaid versioone.

Crémant sobib suurepäraselt aperitiiviks, aga särab ka toidu kõrvale. Proovi seda näiteks mereandide, suitsulõhe, kitsejuustu, quiche’i või peente dessertidega.

Ja miks mitte serveerida Crémant’t piduliku tähistuse keskmes – see toob lauale klassi ja sära, ilma et peaks tingimata šampanja hinda maksma.